Püha Haua kirik

Ajalugu

Pärast 70. aasta pKr, esimese juudi-rooma sõja ajal, aset leidnud piiramist oli Jeruusalemm varemetes. Aastal 130 pKr alustas Rooma keiser Hadrianus uue Rooma koloonia, Aelia Capitolina, ehitamist. Circa aastal 135 käskis ta täita kivist raiutud hauakambriga koopa, et luua Jupiterile või Veenusele pühendatud templi jaoks tasane aluspind.[1][2] Tempel[3][4] püsis kuni 4. sajandi alguseni.[5]

Ehitus (4. sajand)

Püha Haua kiriku skeem, mis näitab Kolgata ja Jeesuse haua asukohta

Pärast Constantinus Suure ristiusku pöördumist 312. aastal kirjutas ta alla Milano ediktile, mis legaliseeris kristluse Rooma Impeeriumis, ja saatis oma ema Helena Jeruusalemma Kristuse hauda otsima. Caesarea piiskop Eusebiuse ja Jeruusalemma piiskopi Macariuse abiga leiti hauakohalt kolm risti, mis panid roomlastel uskuma, et nad on Kolgata leidnud. Constantinus käskis umbes aastal 326 Jupiteri / Veenuse templi asendada kirikuga.[1] Pärast templi lammutamist ja selle varemete eemaldamist ja koopa lahti kaevamist, tuli ilmsiks kivisse raiutud haud, mille Helena ja Macarius nimetas Jeesuse matmispaigaks.[6][7][8] Koobas ehitati ümber pühamuks.[9] Aastal 327 tellisid Constantinus ja Helena Petlemma ka Jeesuse Sünnikiriku ehitamise.

Püha Haua kirik rajati eraldi ehitistena kahe pühapaiga kohale: suur basiilika[10] (martüürium, mida Egeria külastas 380. aastatel), suletud kolonnaadiga aatrium (Triportico) kus traditsiooniliselt Kolgataks peetav paik on ühes nurgas ja sellest teisel pool hoovi[2] asus Anastasiseks ('ülestõusmiseks') kutsutud rotund, kus Helena ja Macarius arvasid, et Jeesus olevat enne ülestõusmist maetud.[6]

Kirik pühitseti 13. septembril 335. aastal. Igal aastal tähistavad õigeusklikud selle kiriku rajamise aastapäeva.[11]

Ristisõja periood (1099–1244)

Paljud ajaloolased väidavad, et paavst Urban II peamine motiiv Esimese ristisõja algatamisel oli mure Türgi sissetungi pärast Väike-Aasiasse ja sellest tulenevast ohust Konstantinoopolile, mille tõttu oli Bütsantsi keisrer Alexios I Komnenos pöördunud abipalvega paavsti poole. Ajaloolased nõustuvad, et Jeruusalemma ja seeläbi Püha Haua kiriku saatus valmistas ilmselt paavstile muret, kuid ei olnud 1095. aastal paavstiriigi poliitika peamine eesmärk. Jeruusalemma vallutamise idee sai peamiseks eesmärgiks, kui ristisõda juba käimas oli. Ümberehitatud kirikuplatsi üle valitsesid Fatimiidid (kes olid selle hiljuti Jeruusalemma vallutanud Abassiididelt). Jeruusalemma ja koos sellega ka Püha Haua kiriku vallutasid ristisõduritest rüütlid esimese ristisõja käigus 15. juulil 1099.

Esimest ristisõda kujutati kui relvastatud palverännakut ja ükski ristisõdija ei saanud oma teekonda lõppenuks pidada, kui ta poleks palverändurina Püha Haua juures palvetanud. Jeruusalemma esimeseks ristisõdijast monarhiks tõusnud ristisõja vürst Godefrey Bouillonist otsustas oma elu jooksul mitte kasutada tiitlit "kuningas" vaid kutsus ennast kui "Advocatus Sancti Sepulchri" ("Püha Haua kaitsjaks"). Ristisõja ajaks peeti endise basiilika all asuvat tsisterni kohaks, kus Helena leidis Tõelise Risti, millel Jeesus väidetavalt risti löödi ja tsisterni hakati selle tõttu austama. Tsisternist sai hiljem "Risti ilmutuse kabel". Samas puuduvad tõendid, et see legend oleks ringelnud enne 11. sajandit. Kaasaegne arheoloogiline uurimine on dateerinud tsisterni 11. sajandil Monomachose läbiviidud renoveerimise perioodi.

Ristisõdalaste grafiti kirikus

Vaade kirikule lihavõttepühade ajal 1898. aastal

Turistid ja palverändurid ühe Püha Haua sisehoovi värava ees. Foto autor Bonfils, 1870ndad

Püha Haua kirik, maalinud Luigi Mayer

↑ 1,0 1,1 "Church of the Holy Sepulchre, Jerusalem". Jerusalem: Sacred-destinations.com. 21. veebruar 2010. Vaadatud 7.07.2012. ↑ 2,0 2,1 Stephenson, Paul (2010). Constantine: Roman Emperor, Christian Victor. The Overlook Press. Lk 206. ISBN 978-1-46830-300-1. ↑ Chisholm, Hugh, ed. (1911). "Aelia Capitolina". Encyclopædia Britannica (11th ed.). Cambridge University Press. p. 256. ↑ Lester L. Grabbe (2010). An Introduction to Second Temple Judaism: History and Religion of the Jews in the Time of Nehemiah, the Maccabees, Hillel, and Jesus. A&C Black. p. 29. ↑ Rudd, Steve. "The Temple in Jerusalem over the threshing floor which is presently under the Al Kas fountain". Bible.ca. Vaadatud 29.11.2018. ↑ 6,0 6,1 Mall:CathEncy ↑ NPNF2-01. Eusebius Pamphilius: Church History, Life of Constantine, Oration in Praise of Constantine. Christian Classics Ethereal Library. 13. juuli 2005. Vaadatud 19.09.2014. Then indeed did this most holy cave present a faithful similitude of his return to life, in that, after lying buried in darkness, it again emerged to light, and afforded to all who came to witness the sight, a clear and visible proof of the wonders of which that spot had once been the scene, a testimony to the resurrection of the Saviour clearer than any voice could give. ↑ Renner, Gerald (14. detsember 1996). "Is it the Tomb of Christ? A Search for Evidence". Vaadatud 29.11.2018. ↑ DK 2016. ↑ The "Pilgrim of Bordeaux" reports in 333: "There, at present, by the command of the Emperor Constantine, has been built a basilica, that is to say, a church of wondrous beauty". Itinerarium Burdigalense, p. 594 ↑ "Commemoration of the Founding of the Church of the Resurrection (Holy Sepulchre) at Jerusalem". Orthodox Church in America. Vaadatud 2.03.2012.