Lindholm Høje (taani keeles 'Pärnamäe kõrgendik') on viikingiaegne matmiskoht Taanis Ålborgist põhjas. See on omataoliste seas üks maailma suurimaid.

Esimesed väljakaevamised piirkonnas toimusid aastal 1889. Suured väljakaevamised algasid 1952, kui uuriti ligi 700 hauda.

Lindholm Høje põhjaservas olevad hauad on dateeritud aastatesse 700 (mõnes allikas 400) kuni 1000, lõunaservas olevad hauad aastatesse 1000–1050.

Matusepaik tekkis viikingiaegse asula juurde, mis paiknes tollal mööda Limfjordi kulgenud kaubatee ääres. Asula jäeti maha 1200. aasta paiku. Sel ajal ummistus Limfjordi ots liivaga, mistõttu laevad ei saanud enam seda läbida ja pidid hakkama sõitma ümber kogu Jüüti poolsaare. matused lõppesid mõnevõrra varem.

Enamik matuseid Lindholm Højes on põletusmatused. Enamik haudu on tähistatud kividega, mis on paigutatud haua ümber laevakujuliselt. Seda nimetatakse kivilaevaks ja see näitab tähtsust, mida viikingid omistasid laevadele.

1992 avati Lindholm Høje lähedal matmispaigale pühendatud muuseum, mida 2008 laiendati. Muuseumi rajas kohalik tsemenditehas Aalborg Portland, tähistamaks 100 aasta möödumist asutamisest.