Burano asustasid tõenäoliselt vanad roomlased ja 6. sajandil hõivasid saare Treviso lähedalt Altinumist tulnud venetid, kes andsid kohale nime ühe oma endise kodulinna värava järgi. Kohanime kohta käib kaks legendi: neist esimese järgi sai Burano nime sealse asustuse rajanud perekonna Buriana järgi ning teise legendi kohaselt tulid Burano esimesed asukad väikeselt Buranello saarelt, mis asub Buranost umbes 8 kilomeetrit lõunas.

Kuigi saartest sai peagi õitsev asundus, valitseti seda Torcello saarelt ning sel puudusid privileegid, mis olid olemas Murano saarel. Saare tähtsus tõusis alles 16. sajandil, mil sealsed naised hakkasid õmblusnõeltega pitsi valmistama – need oskused pärinesid Veneetsia valitsemise all olnud Küproselt. Kui Leonardo da Vinci külastas 1481. aastal Küprose Lefkara väikelinna, ostis ta sealt Milano toomkiriku peaaltari jaoks kaasa tüki riiet ja sel viisil jõudis see oskus ka Buranole.

Pitsi hakati peagi eksportima üle kogu Euroopa, kuid 18. sajandil hakkas kaubavahetus kahanema ja sealne pitsitööstus ei taastunud enne kui aastal 1872, mil avati pitsi valmistamise kool. See tõi pitsi valmistamises kaasa uue õitsengu, kuid tänapäeval teevad vaid vähesed traditsioonilisel viisil pitsi, kuna tegemist on väga aeganõudva ja seega ka kalli tööga.