Rialto sild (itaalia ponte di Rialto) on üks Veneetsia Canal Grande (Suure Kanali) kolmest sillast, olles neist vanim ja tuntuim.

Esimene sild üle Suure Kanali oli 1181. aastal Nicolò Barattieri ehitatud pontoonsild ponte della Moneta. Seoses Rialto tähtsuse kasvuga asendati see 1250 aastal puusillaga, mille keskosa oli suuremate laevade möödalaskmiseks ülestõstetav. Sellest ajast on pärit ka silla nimi ponte di Rialto.

1310. aastal Bajamonte Tiepolo juhitud rahutustes sild osaliselt põletati. 1444 kukkus sild kokku veeparaadi jälgima kogunenud rahvamassi all.

15. sajandil ehitati sillale väiksed poekesed, mille linnakassasse makstavast rendist kaeti silla hoolduskulud.

1503. aastal tõstatati uue silla ehitamise vajalikkuse küsimus ja asuti vaagima erinevaid projekte; silla projekteerimise juures harjutasid kätt mitmed tuntud arhitektid, teiste hulgas ka Jacopo Sansovino, Palladio ja Vignola. Lõpuks valmis uus kivisild 1591. aastal Antonio da Ponte kavandatuna.

Rialto sild jäi kuni 1854. aastani, mil valmis Academia sild, ainsaks sillaks üle Suure Kanali.