Vaade ühelt Murano sildadest üle Canal Grande di Murano kanali

 

Santa Maria e San Donato kirik Muranol

Murano asustasid kõigepealt roomlased. Alates 6. sajandist asusid saartele elama Altinumist ja Oderzost pärit venetid. Esimese edu saavutas piirkond kalasadamana ja tänu soola tootmisele. Kuna Murano hoidis enda kontrolli all ka Sant'Erasmo saarel olevat sadamat, oli tegemist kaubavahetuse keskpunktiga.

11. sajandil asusid saareelanikud järjest elama Dorsodurole ja Murano tähtsus hakkas vähehaaval vähenema. Muranol oli küll algul sarnaselt Veneetsiaga oma nõukogu, kuid alates 13. sajandist valitses Muranot Veneetsiast määratud kõrgem ametnik (podestà). Erinevalt teistest laguuni saartest vermiti Muranol oma münte.

2. aastatuhande alguses hõivasid Camaldolese ordu erakud ühe Murano saartest ning rajasid sinna Miikaeli mungakloostri (S. Michele di Murano), millest sai oluline teaduste ja trükikunsti keskus. Kuulus kartograaf Fra Mauro, kelle koostatud kaartidel oli suur tähtsus eurooplaste maadeavastuste jaoks, oli sealsesse kogukonda kuulunud munk. Ajal, mil Prantsusmaa väed olid Napoleoni juhtimisel all Itaaliasse tunginud, hakati kloostrit aastal 1810 survestama ja aastal 1814 aeti mungad sealt välja. Alast sai seejärel Veneetsia tähtsaim kalmistu.

Aastal 1291 pidid kõik Veneetsia klaasivalmistajad tulekahjude ohu tõttu Muranole ümber asuma.[1] Järgneval sajandil algas klaasi eksport ja saar sai maailmakuulsaks – esialgu oma klaashelmeste ja peeglite poolest. Saarel leiutati ka nn aventuriinklaas (itaalia keeles avventurina) ja mõnda aega oli Murano Euroopa peamine klaasi valmistamise koht. Veel hiljem oli saar tuntud seal valmistatud kroonlühtrite poolest. Kuigi 18. sajandil läks tööstus langusse, on klaasi valmistamine veel tänapäevalgi saare peamiseks tööstusharuks.

15. sajandil sai Murano veneetslaste seas populaarseks puhkepaigaks ja sinna ehitati paleesid; hiljem see komme hääbus. Saare hõredama asustusega kohad olid kuni 19. sajandini tuntud oma puu- ja juurviljaaedade poolest, kuid seejärel ehitati need alad järk-järgult täis.

Saare tähtsamad vaatamisväärsused:

Klaasiga seotud vaatamisväärsuste hulka kuuluvad paljud töökojad, millest mõned pärinevad keskajast ja millest enamus on ka publikule avatud. Suures saarel asuvas Palazzo Giustiniani palees asub ka Murano klaasimuuseum (Museo del Vetro). Muuseumis on välja pandid nii klaasi valmistamise ajalugu tutvustavad eksponaadid kui ka klaasi näidiseid alates Egiptuse aegadest kuni tänapäevani välja.[2]