Al-Nuri suur mošee (araabia: جامع النوري, romaani keeles: < span titleu003d"araabia keele romaniseerimine">Jāmiʿ an-Nūrī) oli mošee Iraagis Mosulis. See oli kuulus oma kaldus minareti poolest, mis andis linnale hüüdnime "küürakas" (araabia: الحدباء, romaani keeles: < span titleu003d"araabia keele latinisatsioon">al-Ḥadbāˈ). Traditsioon väidab, et mošee ehitati esmakordselt 12. sajandi lõpus, kuigi seda on aastate jooksul palju renoveeritud. Mošee pidas oma 850-aastase ajaloo jooksul vastu erinevatele vaenulikele sissetungijatele, kuni see koos omanäolise minaretiga hävitati 2017. aastal Mosuli lahingus.

Iraagi väed omistasid Suure mošee hävitamise Iraagi ja Levandi Islamiriigile (ISIL) pigem vandalistlikule sammule, et see hävitada, mitte lasta sellel enda käest lahti. Mošeel oli ISIL-i ja selle juhi Abu Bakr al-Baghdadi jaoks sümboolne tähtsus, kuna 2014. aastal kasutasid võitlejad seda oma "kalifaadi" väljakuulutamiseks. ISIS-i must lipp lehvis 45-meetrisel minaretil pärast seda, kui nende võitlejad tungisid üle Iraagi ja Süüria territooriumi vallutades, ning nad olid lubanud, et ei lase kunagi sellelt lippu langetada. Vastupidiselt ametlikele aruannetele ja kohalikele pealtnägijatele väitis ISIL, et USA väed hävitasid selle. ISIL-i väide ei leidnud kinnitust. BBC teatas, et "IS süüdistas USA juhitud koalitsiooni lennukeid paiga pommitamises, kuid eksperdid ütlesid, et veebis levitatud video näib olevat plahvatanud ehitiste sees olevat laengut."

Iraagi peaminister Haider al-Abadi teatas, et ISIL-i poolt mošee hävitamine oli "kaotuse deklaratsioon" ning et "[b]al-Hadba minareti ja al-Nuri mošee õhkimine võrdub lüüasaamise ametliku tunnistamisega [ISISe poolt]." /p>