Zioni rahvuspark on rahvuspark USA-s Utah' osariigi edelaosas. Rahvuspargi pindala on 593 km².

Rahvuspark on tuntud Virgini jõe ja selle lisajõgede poolt punakasse liivakivisse uuristatud sügavate kanjonite poolest, millest tuntum on 24 kilomeetrit pikk ja kuni 800 meetrit sügav Zioni kanjon. Rahvuspark asub Colorado platoo, Suure nõo ja Mojave kõrbe kokkupuutekohas. Rahvuspargi elustik on tänu vaheldusrikkale maastikule mitmekesine. Seal elutseb 75 liiki imetajaid, 289 liiki linde ja 32 liiki roomajaid. Rahvuspargis on esindatud üle 900 taimeliigi alates kõrbetes kasvavatest kaktustest kuni mägistes piirkondades esinevate okaspuudeni välja.

Inimasustus tekkis rahvuspargi alale umbes 8000 aastat tagasi. 5.–12. sajandil elasid piirkonnas Anasazi ja Fremonti kultuuri rahvad, kelle järel saabusid paiutid. Esimeste eurooplastena jõudsid Utah' edelaossa 19. sajandi teisel poolel mormoonid. 31. juulil 1909 loodi Mukuntuweapi rahvusmonument, mis sai 19. novembril 1919 rahvuspargiks. Rahvuspark nimetati muiste Jeruusalemma linna Siioni järgi. Rahvuspargi loodus- ja kultuuririkkusi kaitseb ja säilitab Rahvusparkide Teenistus. Rahvusparki külastab aastas üle nelja miljoni turisti.