Waddenzee ehk Wattenmeer (hollandi keeles Waddenzee, saksa keeles Wattenmeer, alamsaksa keeles Wattensee, taani keeles Vadehavet ja läänefriisi keeles Waadzee, kõik tähenduses 'mudameri') on Põhjamere osa, mis eraldab Friisi saari Euroopa mandrist ja IJsselmeerist.

Waddenzee pindala on umbes 10 000 km², sügavus kuni 23 m.

Waddenzeesse suubub palju jõgesid, millest suurimad on Elbe, Weser ja Ems. Seetõttu on Waddenzee vesi pisut magedam kui mujal Põhjameres.

Waddenzee moodustus 10.–14. sajandil. Enne seda ulatus manner märksa kaugemale kui tänapäeval, tänapäeva Friisi saarteni, mis olid tollal düünid. Siis murdis meri korduvalt suurte tormide ajal düünidest läbi ja uhtus nende taga oleva maa, mis koosnes põhiliselt turbapinnasest, ära. Endistest düünidest säilis kõigest saareahelik. Pärast seda on toimunud veel väiksemaid muutusi, näiteks Vlieland ja Ameland on liikunud ida poole: ühest servast on meri pinnast ära kandnud, teise serva on see juurde settinud.

Waddenzee on mere poolt saareahelikuga kaitstud, seetõttu ei esine seal suurt lainetust. Sellepärast on Waddenzee populaarne koht paadisõiduks ja purjetamiseks.

Waddenzees ja selle rannikul on maapinna ja merepõhja kõrguste vahe väga väike. Sellepärast on rannajoone erinevus tõusu ja mõõna ajal väga suur. Seetõttu on Waddenzees levinud mudamatkamine: mõõna ajal liigutakse mööda merepõhja kohtadesse, kuhu tõusu ajal ei pääseks.

14. mail 1987 arvati Waddenzee Ramsari konventsiooni rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. 2009. aasta juunis kanti Waddenzee UNESCO maailmapärandi nimistusse.