Tower (inglise keeles The Tower, The Tower of London 'Londoni Tower', Her Mayesty's Royal Palace and Fortress; 'Tema Majesteedi kuninglik palee ja kindlus') on ajalooline loss Inglismaal Londoni südalinnas Tower Hamletsi linnaosas.

Tower asub Thamesi põhjakaldal. Teda eraldab Londoni südalinnast Tower Hill. Loss ehitati aastal 1066 normanni vallutuse käigus. White Toweri ('valge torn'), mille järgi kogu loss on nimetatud, ehitas 1078. aastal William Vallutaja. See oli põlatud uue valitseva eliidi poolse rõhumise sümbol. Lossi kasutati vanglana vähemalt alates 1100. aastast (Ranulf Flambrard) kuni 1952. aastast (Kray kaksikud), kuigi see polnud lossi peamine otstarve. Oma algusajast peale oli see suursugune palee kuninglik residents. Tower on tervikuna hoonete kompleks, mida ümbritseb kaks kontsentrilist ringkaitsemüüri ja vallikraav. Seda on korduvalt laiendatud, peamiselt kuningate Richard I, Henry III ja Edward I valitsusajal 12. ja 13. sajandil. 13. sajandist pärit üldplaan on hoolimata hilisemast ehitustööst jäänud samaks.

Londoni Toweril on silmapaistev roll Inglismaa ajaloos. Seda piirati mitu korda ümber ja selle oma võimuses hoidmine on olnud olulise tähtsusega riigi üle kontrolli kindlustamiseks. Towerit on kasutatud mitmel otstarbel: see on olnud relvaladu, varakamber, loomaaed, kuninglik mündivermimiskoda, avalik arhiiv ja Suurbritannia kroonijuveelide kodu. 14. sajandi algusest kuni Charles II valitsusajani juhiti Towerist Westminster Abbeysse uue monarhi kroonimisel rongkäike. Monarhi puudumisel juhtis lossielu Toweri konstaabel. See oli keskajal mõjukas ja vastutusrikas ametikoht. 15. sajandi lõpus oli loss väikeste printside vangla. Tudorite valitsusajal kasutati lossi kuningliku residentsina vähem ning hoolimata katsetest selle kindlust tugevdada ja parandada, olid lossi kaitsemehhanismid liiga arengust maas, et suurtükiväega toime tulla.

Lossi vanglana kasutamise kõrgperiood oli 16. ja 17. sajandil, kui paljud isikud, kes olid langenud ebasoosingusse (näiteks Elizabeth I enne kuningannaks saamist), istusid Toweris vangis. Selline kasutus on inglise keelde toonud ka väljendi "Towerisse saadetud" ehk vangi saadetud. Hoolimata selle püsivast mainest kui piinamise ja surma paik, mida levitasid 16. sajandi usupropagandistid ja 19. sajandi kirjanikud, hukati Toweris enne 20. sajandi maailmasõdu vaid seitse inimest. Hukkamisi viidi tavaliselt täide kurikuulsal lossist põhjas asuval Tower Hillil – 112 hukkamist 400 aasta jooksul. 19. sajandi lõpu poole kolisid sealt välja mitmed asutused, näiteks kuninglik mündivermimiskoda ja mitu hoonet jäi tühjaks. Anthony Salvin ja John Taylor haarasid kinni võimalusest taastada Tower sellisel kujul, nagu see arvati olevat olnud keskajal, ja lasksid mitu uusaegset hoonet lammutada. Esimeses ja Teises maailmasõjas kasutati Towerit jälle vanglana ja seal hukati 12 meest spionaaži eest. Pärast Teist maailmasõda parandati välkrünnaku tekitatud kahjud ja loss avati uuesti avalikkusele. Praegu on Londoni Tower üks riigi populaarseimaid turismimagneteid. Selle eest kannab hoolt heategevusettevõte Historic Royal Palaces ('ajaloolised kuninglikud paleed') ja see kuulub UNESCO maailmapärandi hulka.