Torghatten on mägi Norras Nordlandis Brønnøy vallas Torgeti saarel. Selle kõrgus on 258 m üle merepinna.

Mägi on eeskätt tuntud seda läbiva augu poolest. Auk, mis on 160 m pikk, 35 m kõrge ja 20 m lai, on pärit jääajast, mil jää ja vesi uuristasid lahtisi mäeosi, samal ajal kui ülemised mäetükid jäid paigale.

Torghatten on nime saanud asukoha järgi Torgeti saarel ja selle järgi, et meenutab kujult kaabut (hatten – norra keeles "kaabu"). Sõna torget tähenduse üle on palju vaieldud. See võib pärineda sõnast "turuplats" või tähendada "auk on silm, mis näeb". See võib tulla ka saami keelest ("tugi"/"järgnema"/"juhatama") ja viidata Torghattenile kui teejuhile. Võib ka pärineda hoopis vananorra keelest (tor-gar – vananorra keeles "skäärid").

Torghatten, "läbilastud trollikaabu", on üks maailma kõige tuntumaid ja erilisemaid mägesid, olles kohaliku identiteedi kandjana aegade algusest seotud saagade, muinasjuttude ja müütidega. Torghatten on olulise tähendusega nii regionaalsele kui rahvuslikule turismile, vabaõhutegevustele ja loodusmitmekesisusele. Aastal 1838 alustas aurulaev Prinds Gustavi reise mööda Nordlandi rannikut. Juba 1848. aastal kirjeldati väljasõite Torghattenile järgmiselt: "Suvel on selle tuntud saare sadamas laevad ja siis on seal mitmekesisust. Kõik külastavad seda looduseimet. Muuseas külastavad seda oma maa inimesed sama palju kui välismaalt."

Mäeseintele on kirjutatud nii mõnedki ajaloolised nimed. 1873 külastas Torghattenit kuningas Oscar II. Eriti tihedaks muutusid külastused 1889. aastast, kui Saksamaa viimane keiser Wilhelm II hakkas tegema suvereise Norrasse. Kuningas Haakon VII ja kuninganna Maud külastasid Torghattenit 1907. aastal, saatjaks Fridtjof Nansen. Haakoni nimi uuristati augu idapoolsele seinale.

Pärast 14 km pikkuse Brønnøysundi silla ehitamist 1979. aastal pääses saarele ilma laevasõiduta ja liiklus muutus palju tihedamaks: Torghattenit külastab igal aastal 10 000 – 50 000 inimest.