Tirana

Tirana on Albaania pealinn ja suurim linn ning Tirana ringkonna ja Tirana maakonna keskus.

Asetseb Ishmi jõe ääres viljaka tasandiku lõpus. Tiranat ümbritsevad mäed. Asub geograafiliselt Albaania keskel. Aadria meri jääb 27 km lääne poole.

Linna tegelik elanike arv arvatakse olevat 650 000 (1998; siis oli seal 420 000 ametlikult registreeritud elanikku). Nüüd räägitakse juba 700 000 või koguni 1 000 000 elanikust. Pealinnaks saades 1920 oli Tirana väike kohake, kuid on nüüd tähtsuselt möödunud endistest suurematest keskustest Shkodërist, Durrësest ja Korçëst.

Elanike arv oli 1910. aastal 12 000, 1930. aastal 30 000 ning 1945. aastal hoolimata vahepealsetest okupatsioonidest ja sõjast 60 000. 1950. aastatel Tirana tööstus kasvas kiiresti ning 1960. aastal oli elanike arv juba 137 000. 1989 oli elanike arv 238 057. 1990. aastatel on elanike arv plahvatuslikult kasvanud muuhulgas sellepärast, et Põhja-Albaaniast on parema elu lootuses palju rahvast pealin...Loe edasi

Tirana on Albaania pealinn ja suurim linn ning Tirana ringkonna ja Tirana maakonna keskus.

Asetseb Ishmi jõe ääres viljaka tasandiku lõpus. Tiranat ümbritsevad mäed. Asub geograafiliselt Albaania keskel. Aadria meri jääb 27 km lääne poole.

Linna tegelik elanike arv arvatakse olevat 650 000 (1998; siis oli seal 420 000 ametlikult registreeritud elanikku). Nüüd räägitakse juba 700 000 või koguni 1 000 000 elanikust. Pealinnaks saades 1920 oli Tirana väike kohake, kuid on nüüd tähtsuselt möödunud endistest suurematest keskustest Shkodërist, Durrësest ja Korçëst.

Elanike arv oli 1910. aastal 12 000, 1930. aastal 30 000 ning 1945. aastal hoolimata vahepealsetest okupatsioonidest ja sõjast 60 000. 1950. aastatel Tirana tööstus kasvas kiiresti ning 1960. aastal oli elanike arv juba 137 000. 1989 oli elanike arv 238 057. 1990. aastatel on elanike arv plahvatuslikult kasvanud muuhulgas sellepärast, et Põhja-Albaaniast on parema elu lootuses palju rahvast pealinna kokku voolanud.

Elanikkonna enamiku moodustavad moslemid. Süleyman Paşa ehk Hadji Et'hem-bei mošeed hakkas 1789 ehitama Molla Bey ning selle lõpetas 1821 või 1819 tema poeg Haxhi Ethem Bej, Süleyman Paşa pojapojapoeg. Selle mošee lähedal hiiglasuurel Skanderbegi väljakul (mis on linna keskus) on kellatorn (Kulla e Sahatit), mis ehitati 1830. Skanderbegi väljakul on ka Skanderbegi mälestussammas ja riigiasutused, sealhulgas parlamendihoone. Mošee kõrval on Nõukogude Liidu poolt ehitatud Kultuuripalee. Läheduses on ka Tirana ülikooli hoone 1957. aastast.

Vanalinnas, mis jääb Skanderbegi väljakust ida ja põhja poole, on madalad vanad hooned, kitsad tänavad ning palju mošeesid ja kõrtse. Linnapilt on osalt idamaine, osalt annavad tooni sõdadevahelise aja Itaalia stiilis ehitised. Uuslinnaosa on nüüdisaegse planeeringuga.

2001. aastal valmis Tirana suurim katoliiklik kirik – Püha Pauluse katedraal.

2012. aastal valmis linna suurim õigeusu kirik – Kristuse Ülestõusmise katedraal.

2015. aastal valmis Tirana suurmošee.

Linnas püütakse arendada turismi, kuid seda takistab regiooni poliitiline ebastabiilsus. Linn maadleb ülerahvastusest tulenevate probleemidega (prügimajandus, veevärgi puudulikkus, elektrinappus). Infrastruktuur on vananenud. Ehitamine on kiiresti kasvanud. Väidetavalt on paljud uued hooned ehitatud pestud rahaga. Linnapea Edi Rama püüdis linna välist ilmet parandada, lastes puhastada Lana oja kaldapealsed ja värvida üle vanad ehitised.

Tiranas asub Qemal Stafa staadion.

Ajalugu

Tirana rajas 17. sajandi alguses Osmanite riigi kindral Barkinzade Süleyman Paşa Burgjini Bütsantsi kindluse kohale, nimetades linna 1614. aastal Teheraniks, tähistades oma võitu Teheranis. Ta olevat lasknud kõigepealt ehitada mošee, pagaritöökoja ja Türgi sauna, et inimesi linna elama meelitada. Süleyman Paşa on ka Tiranasse maetud.

Kaubanduskeskusena, mis asus teede ja karavaniteede ristumiskohas, Tirana aegamööda kasvas ning valiti Albaania pealinnaks 1920, Lushnjë kongressi poolt jaanuaris 1920 ametisse seatud ajutise valitsuse poolt. See oli kompromiss Põhja- ja Lõuna-Albaania vahel.

Kuningas Zog I ajal palgati linna ümberplaneerimiseks Itaalia arhitekte. 1939–1943 ehitati Itaalia stiilis elamukvartalid.

Itaalia ja Saksa okupatsiooni ajal oli Tirana vastupanuliikumise keskus. Linn vabastati Saksa okupatsioonist 17. novembril 1944. Samal aastal seati Tiranas ametisse Enver Hoxha valitsus. 11. jaanuaril 1946 kuulutati välja rahvavabariik.

Rahvavabariigi ajal julgustasid Nõukogude ja hiljem Hiina nõuandjad linna laienemist.

1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses oli Tirana kommunistliku režiimi kokkuvarisemiseni viinud vägivaldsete demonstratsioonide tulipunktiks. Kommunistliku režiimi kokkuvarisemist märgistas sümboolselt Enver Hoxha tohutu kuju ümbertõukamine veebruaris 1991.

Photographies by:
Statistics: Position
2912
Statistics: Rank
40840

Lisa kommentaar

Esta pregunta es para comprobar si usted es un visitante humano y prevenir envíos de spam automatizado.

Security
942718365Click/tap this sequence: 3873

Google street view

Where can you sleep near Tirana ?

Booking.com
489.369 visits in total, 9.196 Points of interest, 404 Destinations, 7 visits today.