Saint-Malo oli üks Prantsuse linnadest, mis määrati Saksa Atlandi müüri programmi raames kindluseks, ja selle sõjaeelset kaitset laiendati märkimisväärselt enne liitlaste dessandi Normandias juunis 1944. Osana nende invasiooniplaanidest , kavatsesid liitlased linna vallutada, et selle sadamat saaks kasutada varude maandamiseks. Kuigi augustis, kui liitlaste väed Normandiast välja murdsid ja Bretagne’sse sisenesid, arutati selle vajalikkuse üle, otsustati Saint-Malo pigem vallutada kui ohjeldada, et kindlustada oma sadam ja likvideerida Saksa garnison.

Pärast seda, kui esialgsed katsed paikkonda vallutada ebaõnnestusid, alustas USA armee piiramisoperatsiooni. Jalaväeüksused ründasid ja alistasid suurtükiväe ja lennukite toel suurel hulgal Saksa kindlustatud positsioone. Saint-Malo serval asuv kindlustus oli viimane sakslaste positsioon, mis mandril vastu pidas, ja alistus 17. augustil. Pärast ulatuslikke õhu- ja mereväe pommitamist alistus lähedal asuva Cézembre saare garnison 2. septembril. Saksa lammutused muutsid Saint-Malo sadamana kasutamise ebaotstarbekaks. Linn sai ka lahingus tugevalt kannatada ja pärast sõda ehitati uuesti üles.