Niilus (araabia النيل (An-Nīl) ehk البحر (Al-Baḩr)) on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus on 6650 (teistel andmetel 6671) km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse jõgikond on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswānis 2600 m³/s.

Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Baḩr al-Ghazāli suudmeni Baḩr al-Jabaliks, sellest allavoolu Valge Niiluseks ehk Al-Baḩr al-Abyaḑiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinine Niiluse suuet Hartumis Niiluseks. Suured lisajõed on ka ‘Aţbarah' jõgi Põhja-Sudaanis ja Sobat Lõuna-Sudaanis. 'Aţbarah'st suudmeni voolab Niilus 2700 km ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Üldiselt voolab ta põhja poole ja moodustab Põhja-Egiptuses lõpuks laia delta. Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena.

Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke, osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud. Sudaanis voolab Niilus suures tugevasti soostunud nõos (Sudd). Sinise Niiluse suudme ja Aswāni vahel on 6 kärestikku ehk katarakti (neist 2 on Nasseri veehoidlast üle ujutatud), edasi kuni suudmeni on jõe vool aeglane. Niilus on Egiptuse ainus pidevalt voolav jõgi. Vahemerre suubudes moodustub suur delta (24 000 km²). Peamised suudmeharud on Rosetta ja Damietta (Dumyāţ).

Etioopia mägismaa suvised mussoonvihmad põhjustasid varem üleujutusi (juunist oktoobrini, veetaseme tõus 6-7 meetrit), tuues põldudele viljakat muda, nüüdisajal reguleerib Niiluse veetaset Aswāni lähedale rajatud hüdrosõlm. Deltast lähtub mitu mageveekanalit (Suessi kanalisse, Al-Fayyūmi oaasi ja Aleksandriasse).

Peamised püügikalad on niiluse ahven, niiluse hulkuim ehk bišin, vesihunt ja hammaskarp.

Kõrgpaisude ja veehoidlate rajamine Niilusele on põhjustanud soovimatuid muutusi: viljakas muda settib eeskätt veehoidla põhja, seepärast vajavad põllud väetamist, suurenevad vee sooldumine, aurumine ja kõrbeliiva imendumine, väheneb toitaine- ja hapnikusisaldus.

Niiluse nimi tuleb kreeka keelest (Neilos). Pole teada, mida see tähendab. Muinasegiptlased ise nimetasid seda lihtsalt jõeks või suureks jõeks (egiptuse keeles iteru, kopti keeles joor ja jeró). Ka juudid nimetasid seda Jôr (Piiblis valesti Je'ôr).

Niiluse alamjooksu org on vanimaid inimasustus- ja kultuuripiirkondi (niisutusmaaviljelus). Suurem osa Vana-Egiptuse elanikest elas ja kõik selle linnad asetsesid Niiluse orus, mis on ka nüüdisajal tihedasti asustatud (97% Egiptuse elanikest).

1. kärestik, mis on jõe suudmele kõige lähemal, on Aswāni paisust põhja pool. Aswānini on Niilus turismimarsruut, mida läbitakse kruiisilaevadega ja traditsiooniliste puust purjepaatide felukkidega.