Neuschwansteini loss (tõlkes 'uus luigekivi'; saksa Schloss Neuschwanstein; algselt Neue Burg Hohenschwangau) on loss Saksamaal Baieris Švaabimaal Ostallgäu kreisis Schwangau vallas Füsseni linna lähedal Hohenschwangaus.
Lossi projekteeris arhitekt Eduard Riedel. Lossi ehitati aastail 1869–1892 ning osa algselt plaanitust on tänini ehitamata. Selle läheduses asub veel teinegi kuulus loss Hohenschwangau loss.
See on üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna-Saksamaal, seda kutsutakse ka Muinasjutulossiks. Lossi arhitektuur ja sisekujundus peegeldavad 19. sajandi ehituskunsti tipptaset. Lossist on saanud üks romantismiajastu sümboleid. Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II. Samaaegselt Neuschwansteiniga plaanis Ludwig II lasta ehitada ka veel suhteliselt sarnase välisilmega Falkensteini lossi, kuid need plaanid jäid teostamata.
Lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest "Tannhäuser", "Tristan ja Isolde", "...Loe edasi
Neuschwansteini loss (tõlkes 'uus luigekivi'; saksa Schloss Neuschwanstein; algselt Neue Burg Hohenschwangau) on loss Saksamaal Baieris Švaabimaal Ostallgäu kreisis Schwangau vallas Füsseni linna lähedal Hohenschwangaus.
Lossi projekteeris arhitekt Eduard Riedel. Lossi ehitati aastail 1869–1892 ning osa algselt plaanitust on tänini ehitamata. Selle läheduses asub veel teinegi kuulus loss Hohenschwangau loss.
See on üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna-Saksamaal, seda kutsutakse ka Muinasjutulossiks. Lossi arhitektuur ja sisekujundus peegeldavad 19. sajandi ehituskunsti tipptaset. Lossist on saanud üks romantismiajastu sümboleid. Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II. Samaaegselt Neuschwansteiniga plaanis Ludwig II lasta ehitada ka veel suhteliselt sarnase välisilmega Falkensteini lossi, kuid need plaanid jäid teostamata.
Lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest "Tannhäuser", "Tristan ja Isolde", "Lohengrin", "Parsifal" ja "Nürnbergi meisterlauljad".
Varem olid sellel kohal iidse Schwansteini linnuse varemed. Ludwig II otsustas selle koha peale ehitada uue lossi ning nimetas selle Neuschwansteiniks. Lossi ehitamiseks eemaldati vanad alusmüürid. See jäi tema ehitatud lossidest viimaseks. Ta suri 13. juunil 1886. Selleks ajaks oli lossi ehitatud 17 aastat ja valminud vaid kolmandik. Kuningas Ludwig II sai seal elada vaid 172 päeva. Ta oli soovinud, et loss jääks külastajatest puutumatuks, kuid juba kuus nädalat pärast tema surma avati loss külastajatele.
Tänapäeval külastab lossi kõrghooajal kuni 5000 turisti päevas, aastas üle miljoni turisti[1]. Neuschwansteini loss kandideeris seitsme uue maailmaime hulka.
↑ http://www.schloesser.bayern.de/deutsch/presse/archiv08/neuschwan/internet.htm Baieri rahandusministeeriumi pressiteade (saksa keeles)
Lisa kommentaar