1420. aastatel laskis Taani kuningas Erik Pommerist ehitada Krogeni linnuse, et kontrollida väina kaudu toimuvat laevaliiklust ja nõuda väina läbivatelt laevadelt makse.

1585. aastal lasi Frederik II linnuse ehitada ümber renessansslossiks ja nimetas selle Kronborgiks.

1629. aastal põhjustas kahe töömehe ettevaatamatus suure tulekahju, millest jäi puutumata vaid lossikabel. Christian IV alustas renoveerimistöid ja 1639. aastaks suudeti taastada välisilme, kuid interjööri ei saadudki taastada.

 

Kronborgi loss

1658. aastal vallutasid Kronborgi rootslased Carl Gustaf Wrangeli juhtimisel. Seetõttu ehitati aastatel 1688–1690 lossi ümber fort, lisati täiendav kaitseliin ja mitu kaitsevalli.

Mööduvad laevad pidid maksma tolli, mille väärtus sõltus kapteni deklareeritud lastiväärtusest. Taani kuningal oli õigus kogu last deklareeritud summa eest ära osta. Nii takistati kapteneid liiga väikest summat deklareerimast.[viide?]

Aastail 1739–1900 kasutati forti vanglana ning vange rakendati kindlustustöödel. Vangid jagati kahte rühma: need, kes kandsid kergemat karistust ja võisid töötada väljaspool lossimüüre, ning need, kes kandsid raskemat karistust ja võisid töötada vaid müüride vahel. Vastavalt nimetati vange ausateks ja aututeks. Mõlema rühma vangid pidid kandma ahelaid ja magama külmades rõsketes vangikongides.

17. jaanuarist 30. aprillini 1772 hoiti lossis vangis kuninganna Caroline Mathildet (George III õde).

Aastail 1785–1922 oli loss sõjaväe juhtimise all ning nende aastate jooksul viidi lõpule hulk renoveerimistöid.

Esimest korda etendati Shakespeare'i näidendit "Hamlet" Kronborgi lossis Shakespeare'i 200. surma-aastapäeval 1806. Esinemispaik oli lossi lõunatorn ja näitlejad olid kindluse garnisoni sõdurid. Sellest ajast on lossis korduvalt "Hamletit" etendatud. 1964 filmiti lossis näidendi televersioon.