Ida-Aafrika riftivöönd on aktiivse riftistumisega piirkond Ida-Aafrikas, Punases meres ja Lähis-Idas.

Riftivööndi pikkus on üle 6000 kilomeetri. Põhjas algab ta Süürias ning lõunas Mosambiigis. Vöönd on 30–100 km laiune ja mitmesaja meetri kuni kilomeetri sügavune.

Riftivöönd on koht, kus Aafrika on aeglaselt lõhki kärisemas. Geoloogilises tulevikus saab Ida-Aafrikast tõenäoliselt eraldi mikrokontinent nagu Madagaskarist. Punases meres on riftistumine kaugemale jõudnud, nii et Araabia poolsaar on juba Aafrikast eraldunud ja nende vahele on tekkinud noor laienev ookeanibassein.

Prognoosi kohaselt lõheneb Aafrika umbes 3-4 miljoni aasta pärast. Ida-Aafrika muutub suureks saareks ja liigub Araabia poolsaare suunas. Punane meri muutub praegusest kolm korda pikemaks, eraldades Ida-Aafrikat ülejäänud Aafrikast, aga kohta, kus Ida-Aafrika ja Araabia poolsaar kokku põrkavad, tekivad veel kõrgemad mäed kui tänapäeval.

Riftivööndit iseloomustab riftiorgude, kõrgenenud seismilise aktiivsuse ja vulkanismi esinemine. Riftiorgu on moodustunud mitu sügavat järve, näiteks Victoria järv, Tanganjika ja Njassa järv. Ka Surnumeri paikneb riftivööndis ja selle kallas on maailma madalaim maismaapunkt (–420 m).

Riftivööndis asuvad ka mõned Aafrika kõrgeimatest mägedest, näiteks Mitumba, Ruwenzori ja Virunga mäed. Need küündivad rohkem kui 5 km kõrgusele ja mõned neist on tipus kaetud igijääga hoolimata sellest, et nad asuvad peaaegu ekvaatoril.

Ida-Aafrika riftivööndit peetakse ka inimkonna hälliks. Sealt on leitud paljude varajaste hominiidide kivistisi.