Hiiglase tee on umbes 40 000 põimunud basaltsambaga ala, mis on iidse vulkaanilõhe purske tulemus. See asub Põhja-Iirimaa põhjarannikul Antrimi maakonnas, umbes kolm miili (5 km) Bushmilli linnast kirdes.
Unesco kuulutas selle 1986. aastal maailmapärandi nimistusse ja 1987. aastal Põhja-Iirimaa keskkonnaministeerium riiklikuks looduskaitsealaks. 2005. aasta Radio Timesi lugejate küsitluses nimetati Giant's Causeway Ühendkuningriigi suuruselt neljandaks loodusimeks. Sammaste tipud moodustavad järsakuid, mis viivad kaljujalamilt ja kaovad mere alla. Enamik veerge on kuusnurkne, kuigi on ka nelja, viie, seitsme või kaheksa küljega. Kõrgeimad on umbes 12 meetrit (39 jalga) kõrged ja kaljudes olev tahkunud laava paksus on kohati 28 meetrit (92 jalga).
Suur osa maailmapärandi nimistusse kuuluvast Giant's Causewayst ja Causeway Coast'ist kuulub National Trustile ja seda haldab. See on Põhja-Iirimaa üks populaarsemaid turismiatr...Loe edasi
Hiiglase tee on umbes 40 000 põimunud basaltsambaga ala, mis on iidse vulkaanilõhe purske tulemus. See asub Põhja-Iirimaa põhjarannikul Antrimi maakonnas, umbes kolm miili (5 km) Bushmilli linnast kirdes.
Unesco kuulutas selle 1986. aastal maailmapärandi nimistusse ja 1987. aastal Põhja-Iirimaa keskkonnaministeerium riiklikuks looduskaitsealaks. 2005. aasta Radio Timesi lugejate küsitluses nimetati Giant's Causeway Ühendkuningriigi suuruselt neljandaks loodusimeks. Sammaste tipud moodustavad järsakuid, mis viivad kaljujalamilt ja kaovad mere alla. Enamik veerge on kuusnurkne, kuigi on ka nelja, viie, seitsme või kaheksa küljega. Kõrgeimad on umbes 12 meetrit (39 jalga) kõrged ja kaljudes olev tahkunud laava paksus on kohati 28 meetrit (92 jalga).
Suur osa maailmapärandi nimistusse kuuluvast Giant's Causewayst ja Causeway Coast'ist kuulub National Trustile ja seda haldab. See on Põhja-Iirimaa üks populaarsemaid turismiatraktsioone, mis võtab 2019. aastal vastu üle 998 000 külastaja. Ligipääs Giant's Causewayle on tasuta: pole vaja minna läbi tasulise külastuskeskuse. Ülejäänud osa krundist kuulub kroonumõisale ja mitmele eramaaomanikule.
Lisa kommentaar