Gedi on üks paljudest keskaegsetest suahiili rannikuäärsetest asulakohtadest, mis ulatuvad Mogadishust Somaaliast kuni Zambezi jõgi Mosambiigis. On teada 116 suahiili ala, mis ulatuvad Lõuna-Somaaliast kuni Vumba Kuuni Keenia ja Tansaania piiril. Alates Gedi varemete taasavastamisest kolonialistide poolt 1920. aastatel, on Gedi koos Shanga, Manda, Ungwana, Kilwa ja Komooridega olnud üks neist paikadest kõige intensiivsemalt välja kaevatud ja uuritud.

Gedi sait hõlmab müüriga ümbritsetud linna ja selle ääreala. Kõik Gedi seisvad hooned, sealhulgas mošeed, palee ja arvukad majad, on valmistatud kivist, on ühekorruselised ja jaotunud linnas ebaühtlaselt. Asulas on ka suured lagedad alad, kus paiknesid muld- ja õlgmajad. Kivist "sambahauad" on suahiili ranniku arhitektuuri eripärane tüüp, mida leidub ka Gedis.

Gedi asukoht rannikul ja seotus sarnaste paikadega Suahiili rannikul tegi sellest olulise kaubanduskeskuse. Kuigi on vähe ajaloolisi dokumente, mis seostavad Gedi konkreetselt India ookeani kaubandusega, arvatakse, et see sait oli üks ranniku kõige olulisemaid paiku. Gedi arhitektuur ja hulgaliselt imporditud materiaalset kultuuri, sealhulgas keraamikat, helmeid ja münte, annavad tunnistust linna õitsengu kasvust selle okupatsiooni ajal alates 11. sajandist kuni selle mahajätmiseni XVII sajandi alguses.