Pürenee poolsaar

NASA's Earth Observatory - CC BY 2.0 ANE - CC BY 3.0 Fernando Jose Cantele - CC BY-SA 4.0 Angela Llop - CC BY-SA 2.0 Andreas Trepte - CC BY-SA 2.5 Panarria - CC BY-SA 3.0 Joanbanjo - CC BY-SA 4.0 David.gaya - CC BY-SA 2.5 Fotoarxiu.sarratetorres - CC BY-SA 3.0 Patronat de Turisme Costa Brava Pirineu de Girona - CC BY-SA 3.0 ANE - CC BY 3.0 Lourdes Cardenal - CC BY-SA 3.0 Fugi-bis - CC BY-SA 3.0 By user Malaya at Panoramio. - CC BY 3.0 Emilio J. Rodríguez Posada - CC BY-SA 2.0 Lourdes Cardenal - CC BY-SA 4.0 The original uploader was Jsanchezes at Spanish Wikipedia. - CC BY-SA 3.0 Henry Delors - CC BY-SA 4.0 OliBac from FRANCE - CC BY 2.0 joselomba - CC BY-SA 3.0 Willtron - CC BY-SA 3.0 Andrew Bone from Weymouth, England - CC BY 2.0 Laureà from Barcelona - CC BY 2.0 kurtsik - CC BY-SA 3.0 Cocolisa - CC BY-SA 3.0 José Carlos Díez - CC BY 3.0 AlbertRA - CC BY-SA 4.0 Sembla que no corrin però avancen metres from Barcelona - CC BY 2.0 Sergi Esteve (Sel_commons) - CC BY-SA 3.0 By user Malaya at Panoramio. - CC BY 3.0 Profburp - CC BY-SA 3.0 Sombradeparra - Public domain byj - Public domain Miguel Librero from Sevilla, España - CC BY-SA 2.0 Mikipons - CC BY-SA 4.0 El Pantera - CC BY-SA 4.0 Miquel Català i Coït - CC BY-SA 3.0 Laura Gumiel - CC BY-SA 3.0 es Tanja Freibott - CC BY-SA 4.0 Espencat - CC BY-SA 3.0 user valencia from www.valencians.com - CC BY-SA 2.5 Felivet - Public domain José Antonio Gil Martínez from Vigo, Spain - CC BY 2.0 Jose Luis Cernadas Iglesias - CC BY 2.0 Gotta - CC BY-SA 3.0 Adrian Scottow from London, England - CC BY-SA 2.0 No images

Context of Pürenee poolsaar

Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel. Ülejäänud Mandri-Euroopast eraldavad seda Püreneed, Aafrikast kitsas Gibraltari väin.

Pürenee poolsaare pindala on umbes 582 000 km². Euroopa poolsaartest on suurem ainult Balkani poolsaar.

Pürenee poolsaarel paiknevad suurem osa Hispaaniast ja Portugalist, Andorra, osa Prantsusmaast ja Gibraltar.

Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida ääristavad 2000–3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana-Kastiiliaks ja Uus-Kastiiliaks.

Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Et maapind on kõrge, kõigub temperatuur aasta ja ööpäeva jooksul suuresti.

Jõed on veevaesed.

Looduslikku metsa on vähe säilinud, kasvab kivitamme ja korgitamme, palju on istutatud männi- jm puistuid. Loodusmaastikus on rohkesti kuivalembest võsa (makjat), kohati ka poolkõrbe.