Hansa kaupmeeste majad

 

Edvard Griegi sünnikodu

Snorri saaga järgi asutas linna kuningas Olav Kyrre umbes aastal 1070, aga tõenäoliselt oli seal sadamaküla juba varem. Varsti sai Bergenist piiskopi residents. Kuningas Øystein Magnusson ehitas sinna puidust kuningamaja ja Bergen kujunes Norra pealinnaks. Bergeni asend oli sobiv Norra valitsemiseks.[1]

12. sajandi kodusõdades peeti Bergeni sadama piirkonnas mõned vaatemängulised, aga verised merelahingud. 13. sajandil hakati puithooneid kivihoonetega asendama. Vanim säilinud kiviehitis on pärit juba 12. sajandi keskpaigast. See on Maria kirik, romaani stiilis kahe läänetorniga kolmelööviline basiilika (kesklöövi aknad müüriti hiljem kinni). Maria kiriku lähedal on Bergenhus, keskaegse linnuse kohale 17. sajandil rajatud kindlus. Selle maa-alal on säilinud mõned keskaegsed hooned, nende hulgas Håkonshallen, kõrge viilkatusega peosaal, mis valmis 1261 kuningas Magnus Lagabøte pulmadeks. 13. sajandil oli Bergen umbes 5000 elanikuga rikas linn.[1]

Bergen oli kõige põhjapoolsem hansalinn. Kalakaubandus meelitas Bergenisse saksa kaupmehi, kes alates 13. sajandist hakkasid saama privileege, sest nende seljataga seisis võimas Hansa Liit, mis sai avaldada Norra kuningatele nii majanduslikku kui sõjalist survet. See oli üks põhjus, miks Norra kuningad oma pealinna Bergenist Oslosse viisid.[1]

Põhja-Norra kalade vahendamine jäi Bergeni peamiseks tuluallikaks kuni 19. sajandini.[1]

1349. aasta suvel saabus Bergeni kaudu Norrasse ja kogu Skandinaaviasse must surm.[1]

Bergenis on olnud kümneid suuri tulekahjusid. Tihedalt paiknevad majad ja tihti puhuv tugev tuul on mõnele tulekahjule andnud katastroofi mõõtmed. Suured tulekahjud olid 1198, 1248, 1413, 1476, 1702 – siis hävis peaaegu kogu linn. Viimane suur tulekahju oli 1955. aastal.[1]

1880. aastast elasid Edvard ja Nina Grieg Troldhaugeni mäel ja sinna on nad ka maetud. Nüüd on seal majamuuseum ja korraldatakse kontserte.[1] Edvard Grieg ka sündis Bergenis.