Kuppel

Otsus parlamendihoone ehitada tehti 1880. aastal. Samal aastal kuulutati välja arhitektuurivõistlus parima projekti saamiseks.[1][2] Võistluse kuulutasid välja keiser Franz Joseph ja peaminister Kálmán Tisza.[3] Parlamendihoonest Pestis pidi saama demokraatia sümbol, mis oli vastukaaluks kuningalossile teisel kaldal Buda mäe otsas.[4]

Võistlusele laekunud 19 projekti hulgast valis žürii võitjaks Imre Steindli töö. Imre Steindl oli arhitektuuri õppinud mitmel pool Euroopas ja töötas tehnikaülikooli professorina. Projekti loomisel oli ta eeskuju võtnud uusgooti stiilis Londoni Westminsteri paleest. Tema projekti toetas teiste seas endine peaminister Gyula Andrássy, kes tihti Londonit külastas.[1][3]

Ungari parlamendihoonet peetakse üheks paremaks eklektitsismi näiteks.[1] Uusgooti üldilmega seguneb renessansi ning baroki ja isegi Bütsantsi stiili elemente.[5][2] Sümmeetriline põhiplaan rõhutas parlamendi ülem- ja alamkoja võrdset rolli, nähes kummalegi ette identse tiiva.[1]

Võistluse tingimustes oli kirjas, et ehituse juures tohib kasutada ainult Ungari ehitusmaterjale, kohalike ettevõtete teenuseid ja kohalikku tööjõudu. Kaunistuste kujundamisel tuli kasutada piirkonnale omaseid taimemotiive.[1][6]

Parlamendihoone ehitati hoogsa majanduskasvu ajastul, aastatel 1885–1902. Samal ajal ehitati muu hulgas Kangelaste väljak, rajati Andrássy puiestee ja mitu silda üle Doonau ning avati Budapestis Euroopa mandriosa esimene allmaaraudtee.[6] Ka parlamendihoone arhitektuurivõistlusel teise ja kolmanda koha saanud projektid läksid käiku. Ühe projekti järgi ehitati parlamendihoone kõrvale etnograafiamuuseum ja teise järgi põllumajandusministeerium.[2]

Ehituse maksumuseks planeeriti 18,5 miljonit Austria-Ungari kuldkrooni, tegelikult läks hoone ehitamine maksma 38 miljonit krooni.[1]

 

Peasissepääs

Oktoobris 1885 pandi parlamendihoonele nurgakivi. Ehitusplatsil töötas korraga keskmiselt tuhat töölist.[1] Eemaldati umbes 176 000 m³ pinnast ja rajati 2–5-meetri paksune betoonvundament. Peamine ehitusmaterjal oli lubjakivi. Hoone pikkus on 268 ja laius 123 meetrit, kupli kõrgus 96 meetrit. Hoone pindala on 18 000 m² ja maht 473 000 m³.[1] Ehitusel kasutati umbes 40 miljonit tellist ja üle poole miljoni tahutud ja voolitud kivi ning umbes 40 kg 22–23-karaadist kulda. Hoones on 27 väravat, 13 lifti ja 29 treppi.[1][6]

Hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteem oli omal ajal Euroopa moodsaim. Seda on aja jooksul uuendatud, aga põhimõtteliselt sama süsteem töötab siiani.[6]

Parlamendihoone õnnistati sisse Ungari 1000. aastapäeval 1896. aastal. Lõplikult valmis hoone 1902. aastal.[2]

Teise maailmasõja ajal hävitati kõik Budapesti sillad, seetõttu ehitati parlamendihoone juurde ajutine sild, mis ühendas Kossuthi ja Batthyány väljakut. Lajos Kossuthi nime saanud silda kasutati kuni 1960. aastani. Parlamendihoone kõrval on mälestusmärk sillale.[2]

Alates detsembrist 1944 on parlament ühekojaline ja kasutab endist alamkoja istungitesaali hoone lõunatiivas.[1]

Ungari Rahvavabariigi ajal ehtis kupli tippu suur punane viisnurk.[2]

Alates 2000. aastast on parlamendihoone kuppelsaalis hoiul Ungari kuninglikud insiigniad – Ungari Püha kroon, skepter, riigiõun ja mõõk.[7] Ungari Püha kroon ja teised insiigniad on mitu korda kaduma läinud, varastatud ja peitu viidud. Pärast teist maailmasõda anti need Ameerika Ühendriikide armee kätte hoiule, et neid Nõukogude Liidu eest varjata. Neid hoiti Kentucky osariigis Fort Knoxis koos USA kullareserviga. Võimusümbolid tagastati Ungarile 1978. aastal Jimmy Carteri algatusel.[2]

Et hoone valmistati algselt pehmest lubjakivist, on ilmastikunähtused ja õhusaaste seda aja jooksul oluliselt kahjustanud ning fassaadi on korduvalt renoveeritud. Renoveerimise käigus asendatakse fassaadimaterjal vastupidavama lubjakiviga.[1]

Tänapäeval on osa parlamendihoone põhjatiivast kohandatud peaministri ja osa lõunatiivast presidendi ametiruumideks.[1]