Praeguse lossi kohale lasi Birger Jarl juba 13. sajandil ehitada kivilinnuse, mis ajapikku kasvas lossiks ning sellele pandi nimeks Tre Kronor ('kolm torni').

16. sajandi lõpus lasi Johan III lossi ümber ehitada renessanss-stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoolossiks. 1692. aastal hakkas Nicodemus Tessin noorem ümber ehitama põhjatiiba ning tööd lõpetati 1697. aastal. Sama aasta 1. mail põles aga suurem osa lossist maha.

Ülesehitustööd võttis enda kanda taas Nicodemus Tessin noorem ning 1734. aastal rajati läänefassaadi välisküljele poolkaarekujulised ehitised. 1740. aastal saadi valmis ka lossikirik ning 1754. aastal lõpetati välisseinte taastamine. Samal aastal asus kuningapere lossi elama. 1824–1830 rajati põhjafassaadi ette nn Lejonbacken ehk Lõvide kallak, mille nimetus tuleneb seal asuvatest lõviskulptuuridest.

 

Lõviskulptuuridega kaldtee

Lossis on 609 ruumi ning see on üks suuremaid tänapäeval kasutatavaid losse.

Lossi valvab Rootsi Sõjaväe alla kuuluv Högvakten ehk kuninglik ihukaitsevägi, mille ajalugu ulatub tagasi 16. sajandi algusse.