Grimseli kuru (saksa keeles Grimselpass) on mäekuru Šveitsis, mis ühendab 2165 m kõrgusel Hasli orgu (Aare jõe ülemjooksu orgu) Berner Oberlandis Berni kantonis Gomsiga Wallise kantonis.

Kuru moodustab veelahkme Vahemere ja Põhjamere vahel. Grimseli kuru piirkonnast saavad alguse Aare ja Rhône'i jõgi.

Kuru ümber on Ritzlihorn (3282 m) ja Gerstenhörner (3189 m). Kaugemal on Finsteraarhorn, Oberaarhorn, Wetterhorn, Schreckhorn ja Agassizhorn.

Grimseli kuru kulgeb paralleelselt Sankt Gotthardi kuruga.

Kuru on avatud juunist oktoobrini. Talvel suleb kuru tihti paks lumikate, mida sahad püüavad siiski läbitavana hoida, sest see on ainuke maanteeühendus kahe kantoni vahel üle Berni Alpide.

Lõunas algab kuru juurde viiv suhteliselt lühike (6 km) keerduderohke kallak Gletschis, kust hargneb ka tee Furka kuru juurde. Ulrichenist läbi Gletschi (17 km) on kõrguste vahe 850 m. Sellelt lõigult avaneb vaade Gletschile ja Furka kurule. Piki pikka (39 km) põhjakallakut (kõrguste vahe 1570 m) asetseb rida Oberhasli hüdroelektrijaamade paisjärvi. Umbes 1900 m kõrgusele on paisutatud Grimseli järv (Grimselsee), mis toitub Alam-Aare liustikust (Unteraargletscher). Tammi taga kaljuharjal on Grimseli turistidekodu (Grimsel Hospiz; 1980 m). Innertkirchenist kuruni on kallaku pikkus 26 km ja kõrguste vahe 1540 m. Innertkircheni ja Gletschi vahele jääb 32 km. Kuru juurde viiva tee alguseks loetakse sageli Meiringeni, kust hargneb tee Susteni kuru juurde.

Vanal veoloomade rajal ja uutel teelõikudel kulgeb praegu matkarada, mis viib mööda looduslikest ja tehnikaalastest vaatamisväärsustest. Grimselit nimetatakse mõnikord elektrijaamamaastikuks, mõnikord kuumaastikuks. Üle kuru viivad Hollandi–Itaalia maagaasijuhe ja kõrgepingekaablid. Kurul on hüdroelektrijaamasid, suuri alumiiniumtorne, jalakäijate radasid ja paisumüüre, mis võivad olla üle 100 m kõrgused.

1057 meetri kõrgusel Guttannenis ääristavad teed kuni 200-meetrise läbimõõduga kaljuplaadid.

Kurult on vaade Grimseli järvele, Grimseli turistidekodule ja Räterichsbodensee järvele.

Kuru vaatamisväärsuste seas on kaks loomaparki, kristalligrott hotelli "Grimselblick" juures, kristallimuuseum hotelli "Alpenrösli" juures ning järved Totesee ja Oberaarsee. Kurul asub ka Grimseli kabel (Grimselkapelle).

Kuru kasutati juba Vana-Rooma ajal. Tolleaegne tee on kohati veel jälgitav. Keldi leidude põhjal Bodeni ja Guttanneni vahel asetsevast Aegersteini salust annavad tunnistust veel varasemast kuru ületamisest.

14. augustil 1799 ilmus Guttannenisse Prantsuse sõjavägi. Kindral Gudini väed olid ründamas Grimseli kuru juures kindlustunud austerlasi. Guttanneni kõrtsmik Niklaus viis Prantsuse mäejäägrite väesalga üle kaljude, lumeväljade ja liustike austerlaste selja taha. Pärast võitu ruttasid prantslased kohe edasi.

19. sajandil ületas kuru mõnikord kuni 200 veolooma nädalas. Meiringeni turgudel vahetati Itaalia kaupu (maisi, riisi, vürtse, veini ja muud) juustu, nahkade ja teiste loomakasvatussaaduste vastu.

Kui 1882 läks käiku Gotthardi raudtee, loobuti veoloomade kasutamisest. Aastatel 1891–1894 rajati 14 jala laiune Grimseli tee (Grimselstrasse, Grimselpassstrasse) "õuest Valais' kantoni piirini". See oli tolle aja kohta märkimisväärne rajatis. Teed ehitas korraga 700 töölist, põhiliselt itaallased.