Mehmed-paša Sokolović

Silla otsustas Višegradi rajada serbia päritolu Mehmed-paša Sokolović, kes oli Osmani riigi suurvesiir kolme sultani ajal (aastatel 1565–1579). Sellega tahtis Sokolović oma kodukohale austust avaldada. Ta oli pärit Višegradi lähedal asunud külast ja sealt lapsena Türki viidud. Sild lõi olulise ühendustee Doonau-äärsete tasandike ja Sarajevo vahel.[1][2]

Višegradi asukoht kaubateede ääres oli juba keskajal strateegiliselt oluline. Linn oli kaubakaravanide peatuspunkt. 16. sajandi alguses viis üle jõe puitsild. Arvatavasti valiti ka uue silla asukohaks paik, kus jõe ületamise vajadus oli kõige suurem.[2] Sild lõi ühendustee Bosnia ja Serbia vahel. See oli ainuke püsiv sild Drina ülem- ja keskjooksul.[3] Tänu sobivale pinnamoele ja jõeületuskohale oli kaldale tekkinud ka Višegradi linn.[4]

Mehmed-paša Sokolović palus silla konstrueerida õukonnaarhitektil Mimar Sinanil, kes oli tema tellimusel juba varem loonud nii mošeesid, sildu kui ka haldushooneid İstanbuli ja mujale. Sild ehitati Suleiman I valitsusajale järgnenud õitsenguajal, mil piirkonnas valitses rahu ja jõukus. Silla ehitus algas 1571. aastal. Sild valmis 1577. aastal.[1]

Silda hakkasid kasutama nii jala käivad kohalikud elanikud, härja- ja hoburakendid, sõjamasinad, ratsanikud, kaupmehed kui ka sõdurid.[2]

 

Sild 1900. aastal

Kuni 19. sajandi lõpuni pole silla saatusest palju teada. Peaaegu ainukesed dokumenteeritud andmed pärinevad türgi rännumehe Evliya Çelebi reisikirjast, kus on juttu silla parandamisest 1625. aastal. Järgmised andmed remondi kohta on aastatest 1873–1875.[2]

Paari sajandi jooksul pärast valmimist kannatas sild peamiselt väiksemate tulvade tagajärjel. Suur üleujutus 1896. aastal tõstis jõe veetaseme tavapärasest üle 15 meetri kõrgemale ja vesi ulatus umbes 1,6 meetrit sillatekist kõrgemale. Üleujutus tekitas suuri kahjustusi, muu hulgas murendas sambaid ja viis minema algupärase rinnatise.[5] 20. sajandi alguses oli sild Austria-Ungari jaoks strateegiliselt äärmiselt tähtis objekt, sest see asus Serbia piirile väga lähedal. Aastal 1911 tehtud Austria-Ungari ametliku uuringu põhjal selgus, et silla puitvundament oli üsna kulunud.[2] Aastatel 1911–1912 viidi läbi põhjalik taastamistöö. Toestati silla vundamenti ja muu hulgas ehitati ka varasemast toekam rinnatis.[1]

Tõenäoliselt 19. sajandi esimesel veerandil ehitati silla keskele puittorn, kus muu hulgas tegeldi maksude kasseerimisega.[1] Puittorn oli ka vahitorn, kus olid mõned suurtükid. Torn lammutati 1886. aastal.[5] Torni alt pääses läbi suure tammepuust värava kaudu.

 

Sild 1941. aastal

Esimese maailmasõja ajal purustati kaks sillasammast. Austria-Ungari väed mineerisid silla juba enne sõda. Višegradist taganedes 1914. aastal hävitas sõjavägi ühe silla sammastest, et serblaste edenemist takistada. Aasta hiljem hävitas Serbia armee veel ühe samba.[2] Sild toestati pärast sõda ajutiselt teraskonstruktsioonide abil. Algupärasel kujul sambad taastati aastatel 1939–1940.[1]

Suuremaid purustusi tõi kaasa teine maailmasõda. Aastal 1943 hävitasid sakslased täielikult viis kaart. Need taastati aastatel 1950–1952.[1]

Autoliikluse jaoks oli rambi täisnurkne üleminek sillale ebamugav, seetõttu eemaldati 1952. aastal sisekurvist äärekivid.[2] Aastal 1952 kaeti silda ületav tee graniitsillutisega, 1978. aastal kaeti see uue kattega.[2]

Drina voolurežiimi silla ümbruses mõjutasid tugevalt 20. sajandi teisel poolel ehitatud rajatised. Sillast allavoolu valmis 1966. aastal Bajina Bašta hüdroelektrijaam ja ülesvoolu umbes 2,5 km kaugusele 1989. aastal Višegradi hüdroelektrijaam. Veetase on Bajina Bašta paisu tõttu umbes kahe meetri võrra tõusnud.[1] Seetõttu on muutunud ka silla nähtava osa proportsioonid ja kannatanud on vaatepildi efektsus. Vee kulutavat toimet suurendab veetaseme pidev kõikumine.[5] 1980. ja 1990. aastatel alustati mitme samba tugikonstruktsioonide tugevdamist, kuid töö jäi rahapuudusel pooleli.[1]

Aastal 1986 rajati umbes 1 km kaugusele allavoolu uus sild. Vasaku kalda ramp taastati 1991. aastal. Aastal 2003 keelati mootorsõidukite liiklus sillal.[1]

Aastatel 1992–1995 peetud Bosnia sõda silda otseselt ei kahjustanud.[1] Küll aga oli sild 1992. aasta kevadel Višegradi massimõrva traagiliste sündmuste keskpunktis, kui Bosnia serblastest sõdurid sadu bosnialaste surnukehi sillalt jõkke viskasid.[6]

Mehmed-paša Sokolovići sild on 1951. aastast riikliku kaitse all, alates 1962. aastast riiklik kultuurimälestis ja 2003. aastast rahvusmälestis.[1]

Aastast 2007 on sild UNESCO maailmapärandi objekti Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild koosseisus UNESCO maailmapärandi nimistus.[7]