La Pazi vaade

Linna nimi Nuestra Señora de La Paz tähendab hispaania keeles 'meie rahu emand', kus meie emanda all on mõeldud neitsi Maarjat ja rahu all kodusõja lõppemist. Nimelt võttis Hispaania kuningas Karl V 1542 vastu Uued seadused, millega indiaanlased tunnistati inimesteks, konkistadooridel kästi lõpetada orjapidamine, nad pidid hakkama indiaanlastele töö eest palka maksma ja neid hästi kohtlema. Karl V saadetud asekuningas Blasco Núñez Vela saabus 1544 Limasse, mille alla tänapäevane Boliivia ala kuulus, ja püüdis Uusi seadusi rakendada, kuid konkistadoorid tõstsid Francisco Pizarro venna Gonzalo Pizarro juhtimisel tema vastu mässu ja tapsid ta aastal 1546. Karl V pidi Uued seadused tühistama ja määrama indiaanlased igavesti konkistadooride orjadeks. Selle sündmuse ja sellega kaasnenud rahu mälestuseks käskis Karl V määratud järgmine asekuningas Pedro de la Gasca asutada uue linna.

Linna asutasid aimaraade küla Choqueyapu kohale hispaania asunikud 20. oktoobril 1548. 1549 hakati välja töötama linna plaani, kus määrati kindlaks väljakute asukohad, avalike hoonete, näiteks kirikute, asukohad ja kinnistute sihtotstarve.

1780–1782 toimus Boliivias suur aimaraade ülestõus orjastajate vastu. Seda juhtis Túpac Katari. Ülestõusnute eesmärk oli taastada põliselanike valitsus, tappes kõik eurooplased ja hävitades kirikud. Ülestõusnutel puudus korralik keskne juhtimine ja see lükkab ümber väite, nagu suudaks genotsiidi korraldada üksnes tugeva keskvõimuga riik. Ülestõusu keskne sündmus oli La Pazi piiramine 1781. aasta märtsist oktoobrini, mille käigus tekitati linnale suuri purustusi, kuid linna vallutada ei suudetud. Ülestõus suruti maha, kuid Túpac Katarit peetakse tänapäeval Boliivia rahvuskangelaseks.

16. juulil 1809 poodi La Pazi keskväljakul, mida siis nimetati Plaza de los Españoles (Hispaanlaste väljak), vabadusvõitleja Pedro Domingo Murillo. Selle mälestuseks kannab La Pazi peaväljak tänapäeval nime Plaza Murillo.

Boliivia iseseisvus 1825. Alates 1898 asub La Pazis Boliivia valitsus.