Genti raekoda

Gent asub kohas, kus Leie jõgi suubub Scheldti jõkke. Usutakse, et Genti vanaaegne nimi Ganda pärineb keldi sõnast ganda, mis tähendab jõe suuet.

Arheoloogilised kaevamised on näidanud, et Genti ala oli asustatud nii kiviajal kui ka rauaajal. Vana-Rooma allikad Genti kordagi ei maini, kuid arheoloogide andmeil oli Gent ka tol ajal asustatud.

4. ja 5. sajandil hõivasid selle piirkonna frangid, kes tõid kaasa oma keele. Keldi ja ladina keel tõrjuti välja, asemele tuli vanahollandi keel.

Umbes aastal 650 asutas Püha Amand Genti kaks kloostrit: Püha Peetruse ja Püha Paavo kloostri. Nende läheduses oli kaubateede ristumiskoht ja nende kolme keskuse ümber tekkiski asula. 800. aasta paiku määras Karl Suure poeg Ludwig Vaga Karl Suure biograafi Einhardi mõlema Genti kloostri abtiks.

Aastail 851 ja 879 vallutasid ja laastasid linna viikingid.

Linn kosus ja arenes kiiresti alates 11. sajandist. Paar sajandit hiljem, 13. sajandil oli Gent Euroopa suurim linn Pariisi järel. Gent oli suurem kui London, Köln või Moskva. Linnamüüriga piiratud alal elas 65 000 inimest. Keskajal oli Gent tähtsaim rõivatööstuse linn, sest linnalähedaste jõgede lammid olid lambakasvatuseks väga sobivad. Villatööstus tekitas Genti ümber Euroopa esimese tööstuspiirkonna. Villa tuli isegi Inglismaalt sisse vedada. Seetõttu oli Flandria Inglismaaga traditsiooniliselt heades suhetes.

14. sajandil linna areng peatus. Kauplemine Inglismaaga kannatas Saja-aastase sõja tõttu. Suured maksud viisid ülestõusuni ja Gavere lahinguni, milles Gent sai Philippe Healt suure kaotuse. Madalmaade keskus hakkas Flandriast (Gent ja Brugge) libisema Brabanti (Antwerpen ja Brüssel).

Gentis sündis aastal 1500 keiser Karl V. Sellegipoolest karistas Karl oma sünnilinna pärast 1539. aasta Genti ülestõusu mahasurumist, sundides linna aadlikke enda eest läbi marssima paljajalu, poomissilmused kaelas. Sellest ajast hüütakse Genti elanikke pilkamisi silmuskaelteks. Püha Paavo klooster lammutati ja selle asemele ehitati Hispaania vägede kindlus.

16. ja 17. sajandil laastasid linna ususõjad. Gent muutus kalvinistlikuks vabariigiks, siis taastas Hispaania sõjavägi katoliikluse. Need sõjad lõpetasid Genti rahvusvahelise tähtsuse, ehkki 18. ja 19. sajandil õitses linnas tekstiilitootmine endiselt.

Genti rahu lõpetas 1812. aasta sõja USA ja Suurbritannia vahel.

Pärast Waterloo lahingut sai Gent 15 aastaks Hollandi osaks. Sel perioodil asutati Genti ülikool (1817) ja ehitati kanal mereni (1824–1827). Pärast revolutsiooni sai Belgia iseseisvaks, kuid Gent kaotas juurdepääsu merele. See tõi kaasa majandusliku surutise ja Gentis organiseeriti Belgia esimene ametiühing.

Aastal 1913 oli Gentis maailmanäitus. Selleks puhuks sai linn aastal 1912 raudteeühenduse.