Chicago on linn Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis Michigani järve läänekaldal. Chicago on Cooki maakonna keskus.
Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga järgi 2 746 388. Aastal 2010 oli elanikke 2 695 598. Linnastus elab 9,6 miljonit inimest. Chicago on elanike arvult riigi kolmas linn.
Chicagos asub katuse kõrguse järgi läänepoolkera üks kõrgemaid hooneid Willis Tower; see valmis 1974. aastal
Linna hüüdnimi on Windy City.
Enne eurooplaste tulekut elas Chicago kohal potavatomide indiaani hõim.
Teadaolevalt oli esimene sealne mitteindiaanlane Santo Domingos sündinud mulatt Jean Baptiste Pointe du Sable, kes saabus sinna 1770. aastatel, abiellus indiaanlasega ja avas kaubapunkti. 1803. aastal rajas USA armee tänapäeva Chicago kohale Fort Dearborni, mille indiaanlased 1812. aastal hävitasid.
1833 aeti Chicago lepingu kohaselt potavatomid oma maalt välja ja 12. augustil 1833 asutati Chicago, kus oli esialgu 200 elanikku. 1840. aastal oli linnas juba üle 4000 elaniku. 4. märtsil 1837 sai Chicago linnaõigused. 1838 jõudis linna raudtee ning avati Illinoisi-Michigani kanal, mis võimaldas aurulaevadel ja isegi purjelaevadel sõita Suurest järvistust Mississippile.
1856 võeti vastu plaan rajada Chicagosse USA kanalisatsioon. Reovesi juhiti Chicago jõkke ja sealtkaudu Michigani järve, mis oli linlaste peamine joogiveeallikas. Linn ehitas 3 km pikkuse tunneli järve keskele ehk teisisõnu ei võetud joogivett enam Chicago jõe suudmest, vaid järve keskelt. 1900. aastal joogiveeprobleem üldiselt lahenes, kui Chicago jõe vool teistpidiseks suunati, nii et ta suubus Illinoisi jõkke, mis Mississippisse voolab.
1871. aastal kolm päeva möllanud Chicago tulekahju ajal põles maha kolmandik linnast, sealhulgas kogu linna keskosa, kuid linna arengut see ei takistanud ning 1890. aasta rahvaloenduse ajaks oli Chicago saanud miljoni elanikuga riigi teiseks linnaks.
1885. aastal ehitati Chicagosse maailma esimene pilvelõhkuja Home Insurance Building. Selleks kasutati teraskarkassi. Sellest ajast peale on Chicago tuntud pilvelõhkujate linnana ja Chicagos on paiknenud maailma kõrgeim hoone.
1892. aastal asutati Chicago ülikool. Aastatel 1893 ja 1933–34 toimus Chicagos maailmanäitus.
1920. aastatel sai Chicago tuntuks kuritegevuse poolest. Linnas oli tuhatkond kuritegelikku rühmitust, kes pidasid aeg-ajalt vägivaldset võitlust nii omavahel kui ka politseiga. Chicago gängsteritest tuntuim oli Al Capone.
1933. aastal sai Chicago linnapea Anton Cermak Miamis USA presidendile Franklin Rooseveltile tehtud atentaadi ajal surmavalt haavata.
2. detsembril 1942 korraldas füüsik Enrico Fermi Chicago ülikoolis ülisalajase Manhattani projekti käigus maailma esimese juhitava termotuumareaktsiooni.
Lisa kommentaar