Tänapäeva Akihabara oli kunagi Edo ühe linnavärava lähedal ning oli linna ja Jaapani loodeosa vaheliseks väravaks. Seeläbi sai piirkonnast paljude käsitööliste, kaupmeeste ja ka madalama klassi samuraide kodu. Üks Tokyo paljudest tulekahjudest hävitas piirkonna 1869. aastal ning inimesed otsustasid asendada hooned pühamuga nimega Chinkasha (nüüd 秋葉神社 Akiba Jinja 'Akiba pühamu'), mis tähendab tulekustutamispühamut, et ennetada tulekahjude teket. Kohalikud nimetasid pühamut Akibaks jumaluse järgi, kes valitseb tuld ning selle järgi saigi piirkond oma nime.[1][2] Pärast Akihabara jaama ehitamist 1888. aastal tõsteti pühapaik ümber Taitō ringkonda, kus see on tänapäevani.[3][4][5]

 

Akihabara poodide vahel

Akihabara raudteejaama avamise järel 1890. aastal sai sellest tähtis kaubajaam ning piirkonda tekkis köögi- ja puuviljaturg. Pärast jaama ühistranspordile avamist 1920.aastal käis jaamas palju reisijaid ning peale teist maailmasõda vohas piirkonnas must turg. Akihabara eraldatus valitsuse võimust tegi piirkonnast suurepärase pinnase ettevõtlusele.[6] 1930. aastatel muutus Akihabara tulevikku suunatud turupiirkonnaks, mis spetsialiseerus kodumasinatele nagu pesumasinad, külmkapid, televiisorid ja stereosüsteemid ning pälvides seega hüüdnime Elektrilinn.[2][7]

Kui kodumasinad hakkasid 1980. aastatel kaotama oma tulevikuveetlust, pöörasid Akihabara poed tähelepanu koduarvutitele ajal, kui neid kasutasid vaid asjatundjad ja huvilised. See spetsialiseerumine tõi piirkonda uue tarbija, arvutinohiku otaku.[2] Akihabara turg keskendus uuele klientuurile, kelle jaoks olid olulised anime, manga ja videomängud. Akihabara ja otaku seos on säilinud ja kasvanud sinnamaani, et piirkond on tuntud kui otaku-kultuuri keskus ning mõned otaku'd peavad Akihabarat pühakohaks.[8]