Linnal on selle pika ajaloo jooksul olnud neli nime: Ἀκράγας (Akragas) kreeklastele, Agrigentum roomlastele, Kerkent või Gergent araablastele; normannidele Girgenti. Kuni 1929. aastani oli linnal sama nimi, mis rooma ajalgi, Agrigentum. Praeguse nime, Agrigento, sai linn 1927. aasta 16. juuni kuningliku dekreediga.[1]

Agrigento polise asutajateks olid Gelast pärit kreeka kolonistid, kes andsid asulale nimeks Akragas.

Akragas kasvas kiiresti ja muutus peagi üheks rikkamaks ja kuulsamaks Kreeka kolooniaks Magna Graecias. VI–V sajandil e.m.a. oli linn türannide Phalarise ja Theroni võimu all. Pärast Theroni poja Thrasydaeuse kukutamist kehtestati Akragases demokraatia. Demokraatlik valitsemiskord kukutati pärast kartaagolaste rüüstet aastal 406 eKr.

I Puunia sõja ajal võitlesid linna pärast roomlased ja kartaagolased. 262. aastal e.m.a. piirasid roomlased linna sisse ning vallutasid selle pärast kartaagolaste abijõudude purustamist 261. aastal e.m.a. Linna elanikkond müüdi orjusesse. II Puunia sõja ajal (218–201 e.m.a.) võitlesid Rooma ja Kartaago linna pärast taas. Roomlased vallutasid linna 210. aastal e.m.a. ja andsid sellele nimeks Agrigentum. 205. aastal e.m.a. vallutasid kartaagolased linna küll tagasi, kuid rahulepinguga jäi linn Rooma valdusesse. Linna elanikud said Rooma kodakondsuse pärast Julius Caesari surma 44. aastal e.m.a.

Normannid, Roger I juhtimisel, vallutasid linna 1087. aastal. II maailmasõja ajal sai linn kannatada läbi mitmete pommirünnakute.